Sotsiaalpedagoog
Imavere Kooli sotsiaalpedagoog on Anželika Valdre.
Sotsiaalpedagoogi tööruum asub II korrusel.
Tööpäevad: E, N majas
Kooli sotsiaalpedagoogi töö eesmärgiks on koolis esilekerkivate sotsiaalsete probleemide ennetamine ja lahendamine pedagoogiliste meetoditega. Sotsiaalpedagoog on õpilase sotsialiseerimisprotsessi toetaja. Kui lapse esmaseks sotsialiseerijaks on kodu, siis tema ühiskonda integreerimisel on suur roll koolil.
Õpilane, pöördu sotsiaalpedagoogi poole, kui:
• sa tunned, et sul on muresid, mis takistavad koolis käimist, edukat õppimist jms, ning millele ei leia iseseisvalt lahendusi;
• sul on koduseid või isiklikke probleeme;
• sul on kohanemisraskused;
• sind kiusatakse või tõrjutakse.
Lapsevanem, pöörduge sotsiaalpedagoogi poole kui:
• soovite rääkida oma lapse õpi-, käitumis- või kohanemisraskustest või muudest kooliga seotud probleemidest;
• vajate nõu lapse käitumist ja õppetööd mõjutavate tegurite selgitamiseks;
• teie lapsel on probleeme koolikaaslaste, klassikaaslaste või õpetajatega.
Õpetaja, pöördu sotsiaalpedagoogi poole kui:
• tunned, et vajad abi klassi või õpilasega seotud probleemi lahendamisel;
• oled märganud abi vajavat last.
Psühholoog
Koolipsühholoog on Kaidi-Ly Välb.
Aja broneerimiseks palun kirjutada kaidy-ly.valb@imavere.edu.ee
Käesoleval õppeaastal toimuvad psühholoogi vastuvõtud koolimajas kolmapäeviti.
Abi saamiseks võib pöörduda ka
Järvamaa Rajaleidja keskus
jarvamaa@rajaleidja.eelink opens on new page
Kõneravi
Kõneravi
Kui laps vajab abi
Lasteabitelefon 116111
MSN- kasutaja info@lasteabi.eelink opens on new page<mailto:info@lasteabi.ee>link opens on new page
www.politsei.ee/veebikonstaabel<http://www.politsei.ee/veebikonstaabel>link opens on new page - Andero Sepp, Maarja Punak
Järvamaa kodanikukaitse – JÄRVA VALD (Imavere, Kareda, Koigi, Koeru) http://jarvavald.kovtp.ee/kodanikukaitselink opens on new page
Piirkonnapolitseinik MATI SEIRE
Kontakttelefon: +372 5178 589
E-post: mati.seire@politsei.eelink opens on new page
Vastuvõtt kodanikele: N 13:00-15:00
Asukoht: Paide tee 5, Koeru alevik
Noorsoopolitseinik KADRI TOOM
Kontakttelefon: +372 3849 951
E-post: kadri.toom@politsei.eelink opens on new page
Malle Hermanson malle.hermanson@politsei.eelink opens on new page<mailto:malle.hermanson@politsei.ee>link opens on new page 3849952
Õpiabi
Õpiabi eesmärgiks on toetada õpilaste arengut ja aidata kaasa põhihariduse õppekava omandamisele. Õpiabi on mõeldud lastele, kes vajavad tähelepanu, taju, mälu ja mõtlemise treeningut, funktsionaalse lugemisoskuse parandamist ja õpioskuste juhendamist. Õpiabi tunnid toimuvad pärast õppetunde.
Õpiabirühma vastuvõtu alus on õpilase individuaalse arengu jälgimise kaart, erivajadusega õpilaste õppe koordineerija ettepanek ja õppenõukogu otsus. Erivajaduse olemasolu kohta tehakse märge Eesti Hariduse Infosüsteemi.
Imavere põhikoolis on kokkulepe: erivajadusega põhikoolilõpetajale taotletakse eksamineerimiseks eritingimusi juhul, kui õpilane on osalenud viimasel õppeaastal vähemalt 90% õpiabi tundides. Sarnaseid tingimusi võib aineõpetaja võimaldada igale õpiabirühmas õppivale õpilasele igapäevases õppetöös.
HTM määrus nr 59 (Tasemetööde ning põhikooli ja gümnaasiumi lõpueksamite ettevalmistamise ja läbiviimise ning eksamitööde koostamise, hindamise ja säilitamise tingimused ja kord ning tasemetööde, ühtsete põhikooli lõpueksamite ja riigieksamite tulemuste analüüsimise tingimused ja kord) sätestab erivajadusega põhikoolilõpetajale eksamineerimiseks eritingimuste (lisaaeg, eraldi ruum, puhkepausid, õppevahendid, töökorralduste selgitamine jms) taotlemise. Üldjuhul rakendatakse eksamineerimiseks vajalikke eritingimusi õpilastele, kellele on sarnaseid meetmeid rakendatud ka igapäevases õppetöös ning kelle erivajaduse olemasolu kohta on tehtud märge Eesti Hariduse Infosüsteemi.
Eritingimustel eksami sooritamine tähendab muudatusi eksami korralduses ja/või sooritamise viisis, eksamitöö sisus erinevusi ei tehta ja see on kõikidele eksaminandidele võrdväärne. (http://www.innove.ee/et/yldharidus/pohikooli-lopueksamid/koolidele-lopu…)
ATH tugirühm
Infot tugigruppide asukoha, toimumisaja ja teemade kohta ning loomulikult ka ATH laste kohta leiate aadressilt http://elf.ee/link opens on new page
Peaasi.ee
Noorte vaimse tervise portaal http://peaasi.ee/link opens on new page annab märku, et nii noored kui täiskasvanud saavad murede ja toimetulekuraskuste korral tasuta konfidentsiaalset nõu küsida vaimse tervise spetsialistidelt meie portaalis.
Julgustame vajadusel abi ja nõu küsima, et keerulised teemad saaks selgemad raamid ja edasiminek oleks lihtsam.
Peaasi.ee tegevus on seotud noorte vaimse tervise probleemide ennetamise ja õigeaegse abi otsimise soodustamisega, sildistamise ja häbimärgistamise vähendamisega. Portaal www.peaasi.eelink opens on new page keskendub vaimse tervise varjupoolele - häiretele. Portaalis on kirjeldatud enam levinud psüühikaprobleemid, nende võimalikud põhjused ja ravi, ühtlasi leiab sealt infot, kuidas ennast aidata ja kuidas olla toeks, kui lähedasel on vaimse tervise häire. Eraldi teemana on käsitletud häirete kohta levivaid müüte ja eelarvamusi, kuna need on üheks oluliseks häirete krooniliseks muutumise ja süvenemise põhjuseks.
Peaasi.ee meeskond pakub ka vaimse tervise ning selle hoidmise, probleemide ning nende leevendamise alaseid koolitusi. Esmane sihtgrupp on küll noored, kuid asjakohast infot jagatakse meelsasti ka pereliikmetele, sõpradele ning noortega tegelevatele spetsialistidele. Peaasi.ee tuumikusse kuuluvad kogemustega vaimse tervise ja noorsootöö spetsialistid.
Uuringute kohaselt esineb noortel depressiooni ligikaudu 10%l ja ärevushäireid ligikaudu 6 %. Depressiooni korral otsib aga abi vaid kolmandik inimestest.
Psüühikahäired on maailmas noorte puhul enam levinud töövõimetuse põhjustajaks. Ravimata ja märkamata häired võivad muutuda elukestvateks ning mõjutavad oluliselt nii toimetulekut koolis, tööl kui suhetes. Enamuse psüühikahäirete puhul on olemas efektiivsed ravimeetodid, levinumate häirete puhul, nagu depressioon või erinevad ärevushäired, paraneb õige sekkumise korral suurem osa inimestest hästi.
Noorte vaimse tervise portaal Peaasi.ee pakub e-nõustamist
Noorte vaimse tervise portaali Peaasi.ee kaudu on võimalik küsida nõu kõikides vaimse tervisega seotud küsimustes, ka siis kui on raske eristada, kas tegemist on probleemi, häire või iseenesest mööduva enesetunde muudatusega.
Näiteks võivad enesetunnet häirida ärevus, muretsemine, mustad mõtted, teotahtetus, meeleolu langus, probleemid une või toitumisega. Vastuseid saab paranemisvõimaluste ning erinevate ravilahenduste kasutamise osas. Samuti saab abi õige pöördumiskoha leidmisel, kui soovitakse teada kuhu, millise spetsialisti poole ning kuidas täpsemalt pöörduda. Küsida saab nii enda, sõbra, pereliikme kui õpingu-või töökaaslase kohta.
Peaasi.ee nõustajad on kogemustega vaimse tervise spetsialistid, vastuse saab 48 tunni jooksul, e-nõustamine on tasuta. Nõustamisel lähtutakse konfidentsiaalsuse printsiibist.
Küsi nõu siit! http://peaasi.ee/kysi-noustajalt/link opens on new page
Hea koolipere, lapsevanemad!
Kutsun teid üles pingutama ühiselt selle nimel, et esimesest koolipäevast alates tunneks iga Eestimaa laps end kooli minnes ja seal olles turvaliselt. Nii nagu ka varasematel aastatel on koolialguse esimestel päevadel koolide juures ja suurematel ristmikel politseinikud ja vabatahtlikud, et aidata lastel turvaliselt kooli jõuda. Selleks, et koolis olles iga laps end turvaliselt tunneks, saate oma panuse anda just teie, koolipersonal ja lapsevanemad. Kutsun teid üles tegema endast kõik, et meie koolid oleksid kiusamisvabad. Koolis veedab laps pea kolmandiku oma ööpäevast. Õpetaja jagab lastega klassiruumi ning möödub lugematul arvul kordi neist koridoris, sööklas või kooliõues. Nii saata just teie tähele panna märke, mis viitavad kiusamisele. Olgu selleks tobedate hüüdnimede panemine või omavaheline nügimine, meie võimuses täiskasvanutena on reageerida ja sekkuda. Koolidel on olemas käitumisjuhised, mida kiusamise korral teha ning enamikel ka tugipersonal, kelle abiga sekkuda ning lahendusi otsida. Igal koolil on oma noorsoopolitseinik, kellega saate ühendust võtta. Julgustan abi küsima kohe, kui ilmnevad esimesed märgid kiusamisest või abivajavast lapsest. Mida kauem kiusamine kestab, seda keerulisem on asjaosalisi sellest ringist välja saada. Eelmisel aastal lahenduseta jäänud kiusamised jätkuvad tõenäoliselt ka sel aastal. Eelmises koolis toimunud kiusamine võib ohvrit saata ka uues koolis. Teeme koos nii, et kiusamisele ei oleks koolis kohta ja pakume abi nii ohvrile kui kiusajale, sest sageli võib kiusaja olla ise kiusamise ohver. Lapsevanemad, teie saate kodus rääkida lastega sellest, mis neile muret valmistab ja mida nad on koolis tähele pannud. Vahel pole vaja teha enamat, kui leida see aeg, et oma last kuulata ja ehitada nii üles usalduslikku suhet temaga. On oluline, et lapsevanem selgitab, mida kiusamine tähendab, et laps oskaks seda koolis märgata. Ka siis, kui laps räägib kiusamisjuhtumitest, mis ei ole otseselt temaga juhtunud, tasub sellest teavitada kooli. Vahel juhtuvad inetud lood siis, kui õpetaja ei viibi klassis. Mõnikord toimub kiusamine sotsiaalmeedias ning õpetajal polegi võimalik sellega kursis olla. Koolimajas on ka kohti, kus õpetajaid polegi. Olgu selleks akendeta tualettruum, kus kellegi kiusamise eesmärgil pidevalt tulesid kustutatakse või pesuruum, kuhu kiuslikud noored võtavad kaasa mobiiltelefone, et teisi pildistada. Igasugune tagasiside lapsevanemalt aitab koolil lahendusi otsida kiusamise tõkestamiseks ja ennetamiseks. Enda lapse kuulamine ja toetamine võib lõpuks aidata ka neid noori, kellel pole kodus võimalik enda muredest rääkida. Internetis on kõikidele kättesaadav ka Ohutusraamat, mis on loodud 1. klassi minevate laste vanematele toetava materjalina turvalise kasvukeskkonna kujundamiseks. Palun levitage laste seas infot ööpäevaringsest lasteabi telefonist 116 111, kuhu lapsed saavad ise mure korral iga hetk helistada.
Turvalist kooliaasta algust soovides Politsei- ja Piirivalveamet
Heade soovidega,
Ailen Elias
Psühholoog
Peaasi.ee e-nõustamise valdkonna koordinaator
